Refleksioon ja professionaalne enesearendamine
Eneseanalüüs
Video eneseanalüüsist, et märgata 3 aasta pärast, millised minu õpingutega seonduvad eeldused ja ootused on olnud 2024a. sügisel.
2024/25 õppeaasta refleksioonid
2025/26 õppeaasta refleksioonid
Refleksiooniküsimused tantsuõpetajale kord kuus /
tunnikavade loomisel
Koostatud Ciara Tantsukoolile, sept 2025
Kuidas ma toetan igas tunnis seda, et...
… iga tantsija leiab viisi, kuidas olla tema ise laval?
… tehniline harjutus ei tundu kontrolli, vaid võimalusena?
… laps tajub, et tema rütm ja tempo on aktsepteeritud?
… tagasi- ja edasiside on julgustav, mitte võrdlev?
Tunni lõpus mõtlemiseks:
Mida märkasid täna mõnes õpilases, mida varem mitte?
Kuidas mõjus tänane harjutus nende enesetundele, mitte ainult oskusele?
Milline hetk tänases tunnis võiks õpilasel meelde jääda kui “tema oma”?
Arengukaart kui ennast juhtiva õpetaja tööriist
Samm Küsimus / tegevus Õpetaja täidab
Kasutusel ja koostatud Ciara Tantsukoolile, sept 2025
1. Minu eesmärk (planeerin)
Mis on üks oskus, mida sel perioodil tahan täiustada? ……………………………
Miks see mulle ja rühmale oluline on? ……………………………
2. Minu valik (otsustan)
Millist pedagoogilist võtet proovin? (vali 1–2)
☐ Juhendan lihtsamini (annan juhised samm-sammult)
☐ Küsin küsimusi (õpilane mõtleb ja vastab ise) - “ennastjuhtiv õppija”
☐ Kontrollin õppimist (küsin lühikese tunni lõpu küsimuse)
☐ Õpetan osadeks (harjutame väikeste sammudega)
☐ Muudan raskusastet (lihtsam/keerulisem, aeglasem/kiirem)
☐ Annan tasakaalustatud tagasisidet (1 tugevus + 1 soovitus)
3. Minu tööriist (katsetan)
Mis meetodit kasutan?
☐ Valikukaart (õpilane saab valida harjutuse)
☐ Tunni lõpu küsimus (1 lihtne küsimus tunni lõpus)
☐ Väike oskuse kontroll (jälgin ja märgin 1 konkreetse oskuse arengut)
☐ Kodune 2–5 min harjutus
☐ Partneriga õppimine
4. Minu jälgimine (mõõdan)
Kuidas näen, kas muutus toimus?
☐ Foto või lühivideo tunnist
☐ Vastused tunni lõpu küsimusele
☐ Märge väikese oskuse kontrollist
☐ Mini-refleksioon (1 lause tunnist)
5. Minu refleksioon (õpin)
Mis õnnestus?
Mis oli raske?
Mida proovin järgmisel korral teisiti?
6. Teiste peegeldus (küsin tagasisidet)
Palun kolleegil märkida 1 tugevus + 1 soovitus ……………………………
Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine: Reflekteerib oma tööd, tuues välja õnnestumised ja arenguvajadused.
Sügissemestril kasutasin refleksioonis kaht eri loogikat: minitunni refleksioonis ACTTEA mudelit ning koolikliima analüüsis Gibbsi refleksioonitsüklit (Gibbs, 1988). Reflektiivse praktika üldprintsiibina lähtun arusaamast, et professionaalne areng eeldab kogemuse „lahtivõtmist“, mõtestamist ja uute tegevusotsuste tegemist (Schön, 1983). ACTTEA mudel valiti minitunni refleksiooniks selle praktilise ja tegevustele keskenduva struktuuri tõttu õppejõu poolt, mis sobis ideaalselt kiireks didaktiliste valikute (nt meetodite ja üleminekute) analüüsimiseks. Valisin Gibbsi tsükli (Gibbs, 1988) aga koolikliima analüüsimiseks, kuna selle pikem ja detailsem tsükkel sobib paremini komplekssete sotsiaalsete protsesside (nt stressi ja koostöö) mõtestamiseks ja tegevusplaani sõnastamiseks.
Mälutreeningu minitunni refleksioon (lingitud) tõi selgelt esile arenguvajaduse üleminekute disainis, eriti pärast mängulisi/digipõhiseid ülesandeid, kus tekkis osadel õppijatel tasuootus ja rütmihäire. See on otsene lüli B.3.1 planeerimisse: kui üleminekud on ebaselged, kasvab koormus ja frustratsioon ning väheneb õppimise sujuvus (Sweller, 2011). Koolikliima refleksioonis sõnastasin tegevusplaanina delegeerimise ja regulaarsete kovisioonikohtade loomise, sest see toetab nii õpetaja heaolu kui ka otsuste järjepidevust (Peitel, 2017).
Refleksioonide tulemusena tegin kaks püsivat muudatust:
Disainin üleminekud teadlikult (eesmärgi meenutus, 1–2 järeldust, järgmise ülesande ootuse raamimine), eriti pärast mängulisi tegevusi.
Toon juhtumid kovisiooni ning delegeerin rutiinsed korraldusülesanded, et vähendada ülekoormust ja hoida otsustamine pedagoogiliselt kvaliteetsena.
Refleksioon on kutsestandardi B.3.3 pädevus ning aitab õpetajal paremini mõista õppijate vajadusi (Krull, 2018). Pidev refleksioon on vajalik stressi reguleerimiseks (Peitel, 2017) ja aitab luua turvalist õpikeskkonda.
Tõendan temaatika käsitlemist refleksiooniga “Mälutreeningu minitunni refleksioon” ja refleksiooniga teemal "Koolikliima ja õpetaja heaolu".
Enese professionaalne arendamine: Hoiab end järjepidevalt kursis eri- ja kutseala arengutega, parimate praktikatega ning uuenduslike tehnoloogiatega osaledes erialakonverentsidel.
Osalesin sel sügisel IADMS (International Association for Dance Medicine & Science) 35. konverentsil USAs, Las Vegas (september 2025), milles käsitleti uusimaid tantsuteaduslikke avastusi valdkonna tipptegijatelt üle kogu maailma. Tantsuteaduslik lähenemine on mulle võimaldanud olla õpetaja mitmel tasandil, lähenedes õppetööle nii pedagoogilisest vaatest kui ka hoides olulise alustalana tantsuteadust.
Pärast IADMSi tegin kolleegidele 30-min kokkuvõtte ja jagasin peamisi uusi teadmisi/ rakendusi tunnis (nt koormuse juhtimine, taastumine, tantsutehnilised harjutused ja vigastusriski ennetus).
Tõendan kompetentsi läbimist IADMS tõendiga, fotomaterjaliga ning õppekirjanduse loomisega.
Lisaks olen osalemas Genti Ülikooli kursusel “Afektiivsed neurobioloogilised häired”, mis lähtub minu huvist neuroteaduse vastu ja laiendab minu võimekust mõista õppija emotsiooni regulatsiooni ja võimalikke neuropsühholoogilisi eripärasid. Neuropsühholoogilise eripäraga õppijate puhul vähendan verbaalsete juhiste hulka, kasutan visualiseerimist ja kohandan tunni tempot, vältides ülekoormust, mis toetab õppija arengut ning heaolu.
Kursuse ajendil olen koostanud aine “Inglise keel C1” raames esitluse “Dancing the Brain Awake” ja kirjutanud artikli teemal “Liikumine ja õppimine: neurobioloogilised seosed ning rakendused koolis”.
Erialaselt rakendasin teadmisi ning omandasin uusi juurde mitme semestri jooksul läbitud aine raames. Koostasin aine “Õppekirjanduse loomine” raames tantsuõppes reaalselt kasutatava õppematerjali hüppetehnika õpetamiseks tantsuõpetajatele. Samuti töötasin põhjalikult ainega “Pedagoogiline eetika” seotult läbi õpetaja eetikakoodeksi tööversiooni ja koostasin seeläbi tantsuhuviharidusele vastava eetikakoodeksi mustandi. Lisaks rakendasin eetikakoodeksit enda õppeasutuse eetikadokumendi uuendamisel ja arutlesime vastava ka tantsuõpetajatega läbi.
Kutseõpetaja peab järjepidevalt arendama oma kompetentse (Kutseõpetaja, tase 6 Kutsekoda, 2025), et tagada sisu aja- ja asjakohasus. Pidev enesearendamine (stažeerimine, kirjanduse lugemine) toetab õpetajat reflekteerima ning annab teaduspõhise aluse süvendamiseks.