B.3.4 Erialaõppe arendamine
Erialaõppe arendamine on olnud minu õpetajatöös oluline osa, ulatudes õppekavade koostamisest ja õppematerjalide loomisest kuni kaasaegsete töövahendite rakendamiseni. Iga tegevus on olnud teadlikult suunatud õppijate üld- ja erialaste pädevuste arendamisele ning vastavusse viidud nüüdisaegse õpikäsituse ja kutseõpetaja kutsestandardis kirjeldatud ootustega. Alljärgnevas seon oma praktilise tegevuse ka teooriaga ning tõendan oma panust konkreetsete näidete kaudu.
1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine:
Kevadel 2025 osalesin Tartu Ülikooli kursuse raames rohetehnoloogia spetsialisti kutseõppekava väljatöötamisel. Tegu oli õppeprojektiga, kus töötasime meeskonnana välja spetsialiseerumisega kutseõppe õppekava. Minu roll oli õpiväljundite sõnastamine ja kontrollimine, et need oleksid kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme pädevustega ning vastaksid ka Eesti kutsehariduse regulatsioonidele. Veendusin, et iga mooduli hindamine toetaks selle õpiväljundit ja arendaks ka reflekteerimis- ja enesejuhtimisoskust.
Õppekavaarenduse kaudu panustasin otseselt õppijate ettevõtlikkuse, digipädevuse ning keskkonnateadlikkuse arendamisse – need on olulised üldpädevused, mida käsitleb ka elukestva õppe strateegia. Lisaks aitas projekt mõista süsteemset arendusprotsessi ja tõstis minu suutlikkust töötada dokumentide, standardite ja sihtrühma põhiste ootustega.
Kuigi tegemist oli ülikooli projektiga, kujunes sellest oluline kogemus, mis aitas mõista kutsehariduse sisulise arendamise põhimõtteid ka eriala puhul, mis esialgu näis absoluutselt võõras. Sain tekkinud ideid ning süsteemset ülesehitust koheselt rakendada ka igapäevatöös.
Lisaks olen koostanud ja täiendanud Ciara Tantsukooli huvihariduse õppekava. Esimene versioon valmis 2018. aastal ning 2022. aastal viisime läbi sisulise uuenduse, kus korrigeerisin moodulite järjestust, täpsustasin õpitulemusi ja eemaldasin dubleerivad teemad. Arvestasin seejuures nii õpetajate kui ka lapsevanemate tagasisidega. Uuendatud kava on saanud positiivset vastukaja – õpetajad hindasid uue struktuuri loogilisust ja õpilaste individuaalsemat arvestamist. Täiendasin seda lapse arenguliste iseärasustega rohkem arvestavaks ja sidusin moodulid selgemalt õppekava läbivate teemadega (nt kehaline eneseväljendus, koostöö, turvaline liikumine). See protsess on aidanud mul mõtestada, kuidas tantsu kaudu arenevad õpilastel kultuuri- ja suhtluspädevus, õpipädevus ning sotsiaalne vastutus.
2025/2026 õppeaastal olen loomas ka Ciara Tantsukooli “Tantsutehnika” ainekava.
Olen osalenud ka Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu ja Eesti Tantsuhariduse ja -Kunsti Liidu aruteludes, mis käsitlevad formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist. Ühe konkreetse panusena tegin ettepaneku selgitavate juhendite koostamiseks, mis aitavad õpetajatel paremini ühendada huvihariduslikku tantsu formaalõppe õpiväljunditega.
Käesolevad tegevud on aidanud mul arendada õppekavaarenduse pädevust – oskan hinnata sihtrühma vajadusi, luua õppesisu sidusust ning tagada juriidilise vastavuse. Minu oskused on süvenenud just läbi praktiliste kogemuste, sh ka rühmatöö ja arutelude kaudu.
2. Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamine, kohandamine ja uuendamine:
Olen loonud ja regulaarselt uuendanud õppevara, mida kasutatakse Ciara Tantsukooli igapäevases õppetöös. Näiteks olen arendanud välja e-Tantsukooli – veebipõhise keskkonna, mis sisaldab töölehti, teooriamaterjale, ristsõnu, videoloenguid. Kõik materjalid on kohandatud vastavalt vanusegruppide eale ja võimetele ning arvestavad ka tantsuhuvihariduse kaasaegsete suundadega.
E-Tantsukool asub aadressil www.tantsukoolciara.ee , kuid on kättedaadav vaid tantsukooli liikmetele ega ole avalikuks kasutamiseks.
2025. aasta kevadel sain koolitöö raames luua tantsuõppe kaardid, mis said ka tantsukooli õpilastelt hea tagasiside ning olen valmis neid peatselt trükki suunama.
Õppekaardite näidised on nähtavad Google Drive kaustas, kuid soovijatele võimalik tutvustada koha peal.
Õppevara loomisel on minu eesmärk olnud toetada nii õpipädevust kui ka eneseregulatsiooni. Näiteks tantsuteooria õppematerjale täiendasin pärast seda, kui õpilaste enesehindamine näitas madalat arusaamist. Lisasin visuaalseid toetavaid materjale (pildid ja ristsõnad), mida said kasutada eri vanuses tantsijad. Õpilaste teadmiste kasv ilmnes hilisemates refleksioonides.
Töötan aastas välja uue töölehtede komplekti. Lisaks olen teinud koostööd teiste õpetajatega, jagades oma materjale ja kogemusi ka liidu sisestes aruteludes.
Lisaks olen õppematerjalide arendamisel arvestanud universaalse disaini põhimõtetega, pakkudes eri tasemele vastavaid versioone ja luues materjalidest printimiseks sobivad versioonid, kasutades lihtsustatud keelt noorematele või HEV õppijatele. Selle kaudu olen toetanud ka õppijate individuaalsete eripäradega arvestamist, mis on osa kaasava hariduse põhimõttest.
Õppevara loomisel järgin järgnevat protsessi: 1) määratlen sihtrühma (vanus, tasetase), 2) sõnastan selged õpieesmärgid, 3) koostan sisu visuaalselt toetatud töölehtede kujul, 4) testin need tundides, 5) kogun suulist ja kirjalikku tagasisidet, ning 6) täiendan materjali. See tsükkel kordub iga aasta uue teemamooduli jaoks.
3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes:
Digitehnoloogia kasutamine on kujunenud loomulikuks osaks minu õpetajatöös. Kasutan igapäevaselt videote filmimist, mis aitab tantsuõppijatel analüüsida oma hüppeid ja maandumisi. Selline visuaalne tagasiside toetab reflekteerimisoskuse ja eneseregulatsiooni arengut, mis on olulised võtmeoskused 21. sajandi õppes (OECD, 2019).
Lisaks oleme õpilastega kasutanud Google Formsi põhiseid refleksiooniküsitlusi, kus nad hindavad oma arengut peale iga suurt esinemist või tsüklit. Küsitluste tulemusi kasutame tunnis arutelude algatamiseks. See protsess arendab nii digipädevust kui ka sotsiaalset ja kodanikupädevust, sest õpilased õpivad tagasisidet andma ja saama.
Videote kasutus toetub sotsiaalkonstruktivistlikule lähenemisele, kus õppimine toimub aktiivse tähenduse loomise kaudu ning õpetaja on pigem juhendaja kui teadmiste allikas (Vygotsky, Bruner).
Videotagasiside protsessis: salvestan tunnis õpilaste sooritused, laen need üles privaatsesse Google Drive kausta, annan neile ligipääsu ja suunised vaatamiseks (nt “millist liikumist vaata, mis on tugevus, mida tahad parandada”). Seejärel toimub reflekteerimine tunni lõpus või veebiküsitluses.
4. Osalemine kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis:
2023. aastast alates olen arendanud Ciara Tantsukoolis paberivaba hindamise süsteemi. Koostasin Google Drive’i põhised hinnangulehed, mida õpetajad saavad täita ja jagada õpilaste ja lapsevanematega. See samm tõi kaasa selgema struktuuri ja suurema läbipaistvuse. Samuti vastab see HTM-i soovitustele koolide digivõimekuse tõstmiseks.
Üleriiklikult osalesin ETHL kvaliteedi töörühmas, kus panustasin tantsuhuvihariduse kvaliteedidokumendi uuendamisse, mis tõhustab formaal- ja miteformaaõppe lõimumist. Töötasin välja küsitluse 120 õpilasele ning koostasin sellest kokkuvõtte, mis aitas meil tuvastada valdkonna tugevused ja kitsaskohad. Lisaks küsitlesime korduvalt ETHL liikmeid ehk tantsukoole üle Eesti. Andmepõhine lähenemine aitas mul teadlikult mõtestada, kuidas õpetaja saab toetada nii üksiku õpilas kui ka kogu kooli arengu eesmärke.
Töörühmas osalemine tugevdas minu analüüsi- ja koostööoskust ja süsteemset mõtlemist, mis on samuti kutseõpetaja 6. taseme osa.
5. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine:
Korraldan igal aastal tantsukoolisiseseid sündmusi, sh Ciara Tantsukooli kevadkontsert-etendus ja Ciara Talendishow, kus osalevad kõik vanuserühmad. Minu ülesanded ulatuvad lavastusplaanide koostamisest tehnilise korralduseni ja meeskonna töö koordineerimiseni. Sündmused pakuvad õpilastele olulist platvormi eneseteostuseks, koostööoskuste ja ettevõtlikkuse arendamiseks.
Lisaks olen 15 aasta vältel osalenud tantsuõpilastega nii üleriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel ja festivalidel. 2024-2025 hooajal osalesime kokku 10 festivalil, mille tulemuste hulka jäi nii hulganisti poodiumikohti kui ka eripreemiaid.
Võistlustel osalemine on õpetajana arendanud minu projektijuhtimisoskusi, ajaplaneerimist ning kriitilist analüüsi, mis on vajalikud nii õpetamise kui ka kooli arendamise seisukohalt.
Minu hinnangul on minu tegevused erialaõppe arendamisel mitmetasandilised, läbimõeldud ja kooskõlas kutseõpetaja 6. taseme pädevustega. Tunnen, et olen arenenud süsteemsemaks õpetajaks, kellel on oskus lähtuda nii õppijate kui ka haridussüsteemi vajadustest. Töö käigus olen pidanud kohandama, uuendama, testima ning pidevalt reflekteerima, mistõttu näen end jätkusuutliku arendajana haridusvaldkonnas.
Olen loonud õppematerjali 7-10-aastate laste tantsuõpetajatele hüppetehnika õpetamiseks
Kaaskiri õppetekstile „Hüppetehnika õpetamine 7–10-aastastele tantsijatele: keha asend, treeningust tingitud väsimus ja väärtused tunnis“
Õppeteksti eesmärk on toetada tantsuõpetajaid hüppetehnika õpetamisel 7–10-aastastele lastele, sidudes tehnilise täpsuse, õpilase tervise hoidmise ja väärtuskasvatuse. Teemavalik tuleneb Ciara Tantsukooli „Tantsutehnika“ ainekavast, sest selles vanuses alustatakse süstemaatilisemat tööd hüpete ja hüpet ettevalmistava plié’ga. Hüpped on laste jaoks motiveeriv, samas liigeseid koormav tegevus, mis eeldab õpetajalt teadlikku lähenemist. Teema on piisavalt kitsas, et seda käsitleda süvitsi 5-leheküljelises õppetekstis koos illustratsioonide ja mõistmist hindava ülesandega. Arvestasin seejuures ka Vabariigi Valitsuse 2016. aasta õppekirjandust puudutava määrusega, mille järgi peab õppematerjal olema eakohane ning toetama õppija terviklikku arengut.
Õppematerjali kvaliteeti kavandades lähtusin põhimõttest, et tekst peab olema selge adressaadiga, eesmärgistatud ja praktiliselt kasutatav. Sihtrühm on määratletud kui 7–10-aastastega töötav tantsuõpetaja või tantsuõpetajaks õppija. Keskendusin teemadele, mis on selles vanuses määrava tähtsusega – plié kui hüppe lähteasend, hüppe kolm faasi ja koormuse järkjärguline tõstmine. Iga peatükk kannab üht läbivat ideed ja sellele järgnevab praktiline näide. Treeningust tingitud väsimuse puhul kirjeldab tekst ka konkreetseid tunnis nähtavaid märke (plié lühenemine, maandumise valjenemine jm) ning seob need otsustega, mida õpetaja koormuse ja harjutuste muutmisel teeb. Nii on teooria seotud praktilise tunnitööga.
Struktuuri kavandamisel lähtusin loogikast, et tekst liiguks üldisest konkreetse suunas. Esmalt käsitlen 7–10-aastase tantsija kehalist arengut ja treeningust tingitud väsimust, mis loob tausta koormuse planeerimisele. Seejärel kirjeldan hüppe tehnilist struktuuri ning hüppetehnika progressiooni tunnis, kus liigutakse väiksematest hüpetest keerukamate kombinatsioonideni. Lõpuosas käsitlen tantsuõpetaja vastutust ning esitan refleksiooniküsimused, mis suunavad õpetajat oma tunnivalikuid teadlikult analüüsima. Ülesehitus haakub kursusel käsitletud struktuuripõhimõtetega ja toetab teksti mõistetavust.
Keelekasutuses hoidsin tasakaalu erialasuse ja selguse vahel. Tantsutehnilised terminid plié ja relevé on kasutusel nende tavapärasel kujul, muu sõnavara on eestikeelne. Iga lõik tõlgib teooria tantsuõpetaja igapäevasesse praktikasse. Kujunduses valisin tekstitaustaks heleda halli (#f8f8f8), sest täiesti valge ekraanitaust võib pikemal lugemisel silmi liigselt väsitada. Eesmärk oli luua materjal, mida on mugav kasutada ka digitaalsel kujul.
Illustratsioonid on kavandatud õppimist toetava funktsiooniga. Kõik joonised on seotud konkreetsete tekstilõikudega ja vastaalt viidatud. Plié’d käsitlevas osas aitavad joonised mõista põlve joondumist varba suunas ning tüüpilist viga, kus põlv vajub sisse. Hüppefaase selgitavad joonised aitavad visuaalselt eristada ettevalmistust, lennufaasi ja maandumist. Progressiooni illustreerivad joonised seovad väikeste hüpete, chassé ja kitsehüppe tehnilise kirjelduse konkreetsete liikumismustritega. Mudelina kasutasin Ciara Tantsukooli tantsuõpilast, kuid kujutised on stiliseeritud ja anonüümsed, rõhuga rühitusel ja joondusel. Nii jääb fookus liikumise kvaliteedile, mitte lapsele.
Teksti mõistmist hindav ülesanne on üles ehitatud ühe hüppetunni juhtumi põhjal, kus õpetaja tõstab järk-järgult koormust, lapsed näitavad väsimuse märke ning üks laps annab märku põlve ebamugavusest, millele õpetaja esialgu ei reageeri. Küsimused liiguvad faktide taasesitusest seoste loomise ja analüüsini. Esmalt kontrollitakse, kas õppija oskab kirjeldada korrektset kere- ja jalgade asendit plié’s ning treeningust tingitud väsimuse tunnuseid. Juhtumianalüüs suunab märkama nii tehnilisi kui ka eetilisi probleeme ning pakkuma välja realistlikke muudatusi tunnikava ülesehituses. Lõpuküsimus seob õppeteksti refleksiooniküsimused sama rühma ja juhtumiga, suunates õpetajat kavandama väärtuspõhist tunnidisaini.
Väärtuste käsitlemisel lähtun arusaamast, et väärtused kujunevad igapäevase praktikaga. Seetõttu on väärtused põimitud läbi kogu teksti. Treeningust tingitud väsimuse lõik rõhutab lapse märguannete tõsiselt võtmist. Hüppetehnika progressiooni kirjeldamisel seostub koormuse järkjärguline tõstmine hoolivuse ja vastutusega, mitte ainult „tulemuse“ tagaajamisega. Õpetaja vastutuse peatükk seob hoolivuse, vastutuse ja õigluse konkreetsete otsustega tunnis: millal koormust suurendada või lihtsustada ja kuidas reageerida õpilase kogemusele. Refleksiooniküsimused sõnastavad otsesõnu, kuidas õpetaja saab toetada iga tantsija individuaalsust, jõukohast koormust ja julgustavat tagasisidet.
Teiste autorite tööde kasutamisel olen piirdunud õppeteksti „Kasutatud kirjanduse“ loetelus allikatega, mille mõju on tekstis selgelt märgatav: Vabariigi Valitsuse määrus õppekirjanduse nõuete kohta, Ciara Tantsukooli „Tantsutehnika“ ainekava (2025), Hansen ja Gissel (2017) õppematerjali kvaliteedi mõtestamiseks ning Turba (2010) käsitlus väärtuskasvatusest. Kursuse raames kasutatud ülikooli materjalid, näiteks juhised ülesannete ja illustratsioonide koostamiseks, on mõjutanud õppeteksti struktuuri, keelekasutust ja ülesannete vormi, kuid neid käsitlen taustmaterjalidena ja mainin üksnes kaaskirjas.
Kokkuvõttes on õppetekst kavandatud nii, et see arvestab õppekirjanduse kvaliteedi, struktuuri, keele, illustratsioonide, ülesannete, väärtuste kujundamise ja allikate kasutamise põhimõtteid ning toetab praktiliselt hüppetehnika õpetamist 7–10-aastastele tantsijatele.
Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamine, kohandamine ja uuendamine: Koostab, kohandab või uuendab õppevara ja metoodilisi materjale, arvestades sihtrühma ja eriala arenguga.
Erialaõppe arendamine on valdkond, millesse hoolega süvenud olen ja koostasin õppeteksti "Hüppetehnika õpetamine 7–10-aastastele tantsijatele", arvestades sihtrühma kehalise arengu eripära. Tekst sisaldab visuaale (joonised 1–8), mis on kavandatud õppimist toetava funktsiooniga. Õppetekst seob tehnilise täpsuse, tervise hoidmise ja väärtuskasvatuse.
Koostasin õppematerjali “Hüppetehnika õpetamine 7–10-aastastele tantsijatele” nii, et visuaalid toetavad joondumise ja hüppefaaside mõistmist ning hindamisülesanne kasutab üht juhtumit, kus õpetaja peab tegema ohutus- ja väärtusotsuseid (koormuse tõstmine, väsimuse märgid, põlve ebamugavus). Õppetekst defineerib treeningust tingitud väsimuse ning seob selle liigutuse kvaliteedi muutustega (plié jäigastumine/lühenemine, põlvede sissevajumine, maandumise heli valjenemine, rütmi hajumine) ning rõhutab, et õpetaja ei diagnoosi, kuid peab märke märkama ja koormust kohandama (seeria lühendamine, intensiivse vaheldamine tehnilisega, ajutine asendamine madalama koormusega variandiga).
Tõendus: Õppetekst lk 1, lõik “Treeningust tingitud väsimus…” + loetelu kohandustest; joonis 2 (põlvede sissevajumine kui väsimuse marker).
Kaaskirjas põhjendus, et õppematerjal on kavandatud eakohasena ja terviklikku arengut toetavana ning arvestab õppekirjanduse nõuete loogikat.
Õppematerjali kvaliteeti saab hinnata mh selle järgi, kas see on eesmärgipärane, eakohane, kasutatav ja õppimist toetava ülesehitusega; sama rõhuasetus on õppematerjalide kvaliteedi käsitlustes (Hansen & Gissel, 2017). Õppevara peab olema eakohane ja toetama terviklikku arengut (Vabariigi Valitsuse määrus, 2016). Väärtused (hoolivus, vastutus) on põimitud läbi teksti, kuna need kujunevad igapäevase praktikaga (Turba, 2010). Visuaalide teadlik kasutamine didaktilise tööriistana toetab mõistmist ja vähendab kognitiivset koormust (Roos, 2025).
Hansen & Gissel rõhutavad “actualised learning materials” vaadet: õppematerjal ei ole staatiline tekst, vaid realiseerub õpetaja valikutes, kohandustes ja klassi/tunni olukordades (Hansen & Gissel, 2017). Seetõttu kirjeldan kaaskirjas teadlikult illustratsioonide didaktilist rolli ja kasutusloogika.
Minu kaaskiri õppetekstile kirjeldab sihtrühma arvestamist ja illustratsioonide didaktilist funktsiooni. vaatab õppetekstist jooniseid 1–8 ja peatükki ‘maandumise biomehaanika’; kaaskirjast lõiku ‘visuaalide didaktiline funktsioon’. Need näitavad, kuidas kohandasin õppevara sihtrühma arengu eripärale.”
Õppetekst ja kaaskiri "Hüppetehnika õpetamine 7-10 aastatele tantsijatele" on leitav siit, mis tõendab kompetentsi läbimist sel semestril.
Õppeteksti “Hüppetehnika õpetamine 7-10 aastatele tantsijatele” avaleht (Carolin Arnold, 2025)
Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine: Osaleb (juhendajana) erialaste kutsemeisterlikkuse võistlustel.
Väljavõte tantsukooli eesootavatest võistlustest ja festivalidest 2026a. esimestel kuudel Ciara kodulehelt.
Valmistan sügisperioodil tantsijaid ette tantsufestivalidel osalemiseks. Töötan käesoleval õppeaastal viie rühmaga ning nelja soolotantsijaga. Kolm rühma ja kolm soolotantsijat on alates jaanuarist aktiivselt seotud võistlusperioodiga, seega on sügisperiood pühendunud tehnilistele ettevalmistustele ja loomeprotsessidele. Erialavõistlused toetavad õppija professionaalset identiteeti ja valmistavad ette töömaailma nõudmisteks.
Lavakogemus on õpilastele oluline tantsuõppe osa ning olen juhendajana osalenud võistlusprotsessides 16 aastat. Märkan, et aina enam naudin loomeprotsessi ning valin hoolikalt, millistel tantsufestivalidel osaleda. Ettevalmistusprotsessid hõlmavad endast nii tantsijate treenimist, koreograafia loomist, grupidünaamika toetamist ja positiivse vaimu säilitamist, kostüümide valimist, muusika lõikamist, registreerimist võistlustele, tihti ka transpordi organiseerimist.