Tegevuse eesmärgistamine

Tantsukooli õppetöö eesmärgistamine on järjepidev ja süstemaatiline töö, lähtudes peamiselt:

• EV huvihariduse seadusest

• HTM-i määrustest

• Ciara Tantsukooli õppekavast “Tantsuõpetus”

• Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtetest (ETHL)

• Sõlmitud õppelepingust

• Ainekavadest, tunnikavadest

• Õppetööd kujundavatest dokumentidest, nt õpioskuste arengufaaside jälgimine

... ja muidugi sellest, et ruumides ja tantsuõpilaste südamesoleks tantsurõõm ja tahe!

Tantsukool loob tingimused erahuvihariduse omandamiseks. Õppetöö toimub vastavalt Tantsukooli tunniplaanile, põhikirjale ja Ciara Tantsukooli õppekavale “Tantsuõpetus”, Eesti Hariduse Infosüsteemi koodiga 198938[1] (edaspidi õppekava).

Õppe-eesmärgid õppeprotsessis sean vastavalt:

1. Määratleda õppijate vajadused õppekava alusel

2. Sõnastada eesmärk

3. Kavanda tegevused

4. Valmistan tegevused ette

5. Tegevuste läbiviimine

6. Tulemuste hindamine (refleksioon, valmis looming, tulemus võistlusel vm antud perioodi eesmärgist lähtuv tulemus)

Kaks moodust õppetöö ühikute defineerimiseks:

• Kestvus (tunni kestvus või teatud õppetegevusele kuluv aeg)

• Eesmärk

Oma tegevuse eesmärgistamisel sean lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Pean end väga süstemaatiliseks ja olen alati tundnud huvi tõhusate ajaplaneerimise või muude süsteemide loomise üle. Planeerin õppetööd ja tegevusi enne õppeaasta algust, hoian silma peal hooaja vältel ning vaatan ka samm edasi, kuidas õppetööd hõlpsustada 2-5 aasta pärast. Igal aastal koostan SWOT analüüsi õppetöö ja sisutegevuste planeerimiseks, eesmärgistamiseks.

Eesmärkide seadmisel tuleb alati minna suuremast väiksemani, st õppetöö eesmärgid peavad kattuma õppekavaga ning õppekava peab olema kooskõlas Eesti seadusandlusega.

Eesmärgistan oma eesootavat nädalat igal pühapäeval, prioritiseerin tegevused 1-4 skaalal:

1 - kiire ja oluline

2 - vähem kiire ja oluline

3 - kiire ja vähem oluline

4 - vähem kiire ja vähem oluline

Õppetöö planeerimine ja läbiviimine

Lisaks on lühiajalisteks eesmärkideks nt tunnikava loomine, fokusseerimine kindlale harjutuskavale, koreograafia õpetamisele, elemendi või jada omandamisele. Eesmärgi saavutamisele keskendume ühe tunni või nädala lõikes. Harjutuste valimisel ja loomeprotsessis juhindun õpilastest, kellele materjali õpetan. Lähtun nende võimekusest, east, kogemusest, initsiatiivist.

Iga tunni alguses on oluline teadvustada ka tunni eesmäre.

Näide tunnikavast:

Tunni eesmärgid:

Sihtrühm: 7.-9. klassi tantsijad, kel on tantsukogemusi 3-4 aastat. On tutvunud vastava jazztantsu sõnavaraga ja tehnikatega.
Kestvus: 75min

1. Flat back seeria omandamine, harjutused kerelihastele, toetudes Horton’i tehnikale

2. Pöörete seeria kordamine

3. Calypso hüppe õpetamine (p ja v pool)

4. Lüürilise jazz’i koroegraafia omandamine (4x8 lööki)

Tunnikava:

1. Dünaamiline soojendus kogu kehale - 10 min

2. Flat back seeria omandamine, harjutused kerelihastele, toetudes Horton’i tehnikale - 5 min

3. Hüpete seeria: sulghüpped 1. positsioonist, 4x otse, 4x parem pool, 4x seljaga, 4x vasak; hüpped 2. pos. 4x; 1. pos. 4x, sama kordus 2-2-1-1-1-1 korda - 3 min

4. Pöörete seera üle saali: parem pool 2x pique, 3x chaine; tagasi vasak pool (kordus 2x)

5. Calypso hüppe harjutamine koos hoovõtusammuga (chasse küljele), parem ja vasak pool, 2 kordust

6. Koreograafia meelde tuletamine (4x8 lööki) ja õppimine 4x 8 lööki. Esmalt kuulame muusikat. Kordame õpitud osa 3-4x.
   Jaotan õpetamise osadeks, õpime 8 löögi kaupa. Õpime lugemisse, seejärel markeerime muusikasse. Kordame korduvalt lugemisega ja muusikasse.

7. Lihashooldus - ja venitus. Venitusharjutused keskenduvad lihasgruppidele, millele peamiselt tunnis rõhku panime. Alustame selili, reguleerime hingamist ja lõdvestame lihaseid.

Tund lõppeb ühise hingamise ja tantsukummardusega

Õppetöö planeerimisel kasutan ka  Gagné õppemudelit (Gagné jt, 1992):

1.     õpilaste tähelepanu koondumine õpetajale/õpitavale – teretamine, käe tõstmine, kõlakauss, oma häälega mängimine

2.     õppetunni eesmärkide teadvustamine ning õppijate motivatsioon õppimiseks, sealhulgas keskendumiseks käsitletavale teemale

3.     varem õpitu meeldetuletamine (eriti, kui uus materjal toetub varemõpitule) – vajakajäämiste kordamine ja vigadest õppimine

4.     uue materjali esitamine/õppimine (sobiva õppemeetodi väljavalimine - õpetajaloengust kuni avastusliku ja uurimusliku õppeni)

5.     õppimise suunamine (õpilase tunnetustegevuse kindlustamine, suunamine ja toetamine ettevalmistatud metoodiliste materjalide ja juhendite, õpiprogrammide, isikliku tegevuse jne vahendusel väljavalitud õppemeetodi kasutamisel)

6.     õpitu kontrollimine (õpitulemuste väljaselgitamine, kodutöö, tunnitöö või teema õppimise järel)

7.     õpitust tagasiside kindlustamine (õpilaste informeerimine kontrolli tulemustest ja ilmnenud puudustest)

8.     õppimisele hinnangu andmine (hinnangu andmine õpilasele ja otsustamine, kas õpitulemused lubavad asuda uue teema käsitlemisele)

9.     õpitu kinnistamine ja üldistamine 

Õppe- ja kasvatustööl on oluline selgitada välja konkreetsed õppe-eesmärgid. Aitavad jälgida nii üksikõpilase kui kogu klassi eesmärke.

Tundi ette valmistades lähtun õppekava eesmärkidest ja vastava ainekava õpiväljunditest. Toon näite Ciara Tantsukooli õppekavast, arvestades, et planeerin näiteks 4.-6. klassi õpilaste tundi (4.-6. kl lähtub ainekavast „Lavatantsude õpetus“):

1.1.1.„Põhiõppe üldine eesmärk: 1.2.1 korrektse kehahoiaku kasutamine, jalgade ja käte positsioonide ning sammustiku tundmine“  ja vastava ainekava õpiväljund „Valdab põhiteadmisi tuntumatest show-, tänava-, jazz -ja karaktertantsust ning teistest lavatantsustiilidest ning oskab neid väga hästi eristada“.

Seega jaotan postitsioonide ja sammustiku õpetamise õppeaasta lõikes, alustades lihtsamast ja minnes keerulisemate teooriteni, samal ajal rakendades neid praktikas. Eeldan, et õpilastel on eelteadmised balleti põhipositsioonidest, aga kordan need alati tunnis üle. Kasutan sammustiku õpetamisel esmalt jalgade I, II, VI positsioone. Kombineerin positsioone lihtsamate hüpetega, treenides samal ajal hüppetehnikat: hüpped kohapeal VI positsioonis (8x), hüpped II positsioonis 8x, I positsioonis 8x, 4x II positsioonis, 4x I positsioonist. Lisame juurde käed, õpime tundma I, II ja V positsiooni. Seome neid hüpetega (jalgade I pos. Ajal käed samuti I positsioonis jm).

Õpetan peamiselt jazz-tantsude stiile, ent eristame ka teisi stiile, kuulates muusikaid, tajudes koos õpilastega erinevaid rütme, osaledes festivalidel ja laiendades oma tantsulist silmaringi. Koreograafiat õpetades tutvustan jazz-tantsu stiili, arutlen õpilasetega, mida nemad antud stiili kohta teavad? Toome asjakohaseid näiteid. Möödunud õppeperioodil praktiseerin ka teooriapõhiseid rühmatöid, kus rühmad said ette valmistada ja tutvustada kaasõppijatele erinevate stiilide põhjal teooriat, ajalugu ja näiteid.

Samas toetun õppe planeerimisel üldpädevuste arendamisega, mis käesoleval ajal olulised ka formaal- ja mitteformaalhariduse lõimingul. Osalen ka Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu „Kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtete“ uuendamise töörühmas ja tunnen, et FÕ ja MFÕ lõiming mängib haridusmaastikul olulist rolli.