Seosed kognitiivsete ülesannete sooritamise füüsilise võimekuse ja liikumise vahel
Carolin Arnold
Seosed kognitiivsete ülesannete sooritamise füüsilise võimekuse ja liikumise vahel
Kognitiivsete ülesannete sooritamise, füüsilise võimekuse ja liikumise vahel on avastatud huvitavaid seoseid. Füüsiline liikumine ja aktiivne mõttetegevus kasutavad ajus samu võrgustikke, mis aga võib ülekoormuse korral mõjutada kahe samaaegse tegevuse (dual-tasking) soorituse kvaliteeti. Seejuures mängivad rolli mälu erinevad vormid: lühimälu, mis töötleb hetkelist teavet, töömälu kui tööruum, mis võimaldab mitme ülesande samaaegset lahendamist ja pikaajaline mälu toetamaks kogemuste talletamist. Vaatlen seoseid liikumise, kognitiivsete ülesannete sooritamise ja füüsilise võimekuse vahel, mida toetab mälu võimekus.
Kahe ülesande samaaegne täitmine, nagu kõndimine ja kognitiivne tegevus, koormab samu eesajukoores asuvaid ajuvõrgustikke, mis vastutavad nii liikumise kui ka aktiivse mõtlemise eest. Kahe ülesande samaaegne täitmine, kus inimene kõnnib ja samal ajal tegeleb kognitiivse ülesandega, võib aju üle koormata, mille tulemuseks on kõndimise ja kognitiivse ülesande sooritusvõime halvenemine (Montero-Odasso et al., 2017). Samuti pärsib eelnev tunnetusprotsesside võimekust ning loob samas seoseid ka potentsiaalselt areneva dementsusega. Kui kõndimise ajal tekib raskuseid näiteks vee joomisega või aktiivse mõttetegevusega, on uuringute näitel risk varajaste dementsuse sümptomiteks kordades kõrgem (Montero-Odasso et al., 2017).
Viimase kümne aasta jooksul on mitmed põhjalikud uuringud näidanud, et liikumishäired, sealhulgas kõnnaku aeglustumine, on selgelt tuvastatavad nii Alzheimeri kui ka mitte-Alzheimeri dementsuse varases staadiumis ning ennustavad dementsuse arengut laiemas populatsioonis (Montero-Odasso et al., 2017). Kuigi mõõduka kognitiivse languse peamine kliiniline tunnus on mäluhäired, on varasemalt täheldatud ka motoorseid- ja kõnnaku häireid. Tegevtantsuõpetajana tunnen huvi, kuidas ka tantsimine, mis nõuab koordineeritud liikumist ja mälu, mõjutab motoorseid oskusi ja kognitiivset sooritust. Kahe ülesande samaaegne täitmine paneb proovile mitte ainult tunnetusprotsesside arengu, vaid annab ka ülevaate sellest, kuidas tantsuõpe toetab motoorset mälu ja parandab kognitiivse soorituse võimekust.
Olles veetnud aastakümneid tantsumaastikul, märkan liikumise ning kognitiivse arengu vahel tugevaid seoseid. Lastel, kes osalevad juba varajases eas tantsutreeningutel, on märgata tunnetusprotsesside tugevamat arengut nii mälu, keskendumisvõime, detailidele osutamise osas lisaks füüsilistele võimetele. Mälu võimekus mängib olulist rolli ka tantsuõppes ja koreograafia omandamisel. Lisaks mainitud mälu vormidele on tantsuõppes kasutusel termin “lihasmälu”, mis võib olla mõnevõrra eksitav. “Lihasmälu” puhul ei ole tegu lihastesse salvestatud mäluga, vaid motoorsete mustrite säilitamisega närvisüsteemis ehk motoorse mäluga. Kui alustame uue oskuse õppimisega või harjutame uut liigutust, loob aju uued närvirajad ja ühendused (sünapsid), mis kontrollivad liikumisega seotud lihasgruppe. Motoorse mälu kestus sõltub erinevatest teguritest, näiteks oskuste keerukusest, eelneva treeningu intensiivsusest ja kestusest ning inimese üldisest tervislikust seisundist. Motoorseid oskuseid on võimalik parandada läbi järjepidevate treeningute, tõsta harjutuste keerukust, saada tagasisidet nii visuaalselt (peegel või videod) kui ka suuliselt (treener). Oluline on seejuures omandada harjutusi kohe õige tehnikaga. Tantsijate puhul on õpitud koreograafiat keerulisem täiustada, kui „lihasmällu“ on salvestunud ebakorrektne tehnika. Motoorne mälu võib küll harjutamata väheneda, aga see ei kao jäädavalt ning uuesti õppimine on sageli aga kiirem, kui algne õppimine (HealthMax Physiotherapy Clinic, 2024).
Kui vaadelda mälu rolli liikumisprotsessides lähemalt, leiame, et esmased teadmised ja oskused salvestuvad lühimällu. Kordamise ja harjutamise käigus muutuvad rajad tugevamaks ja tõhusamaks, mis muudavad oskuse sooritamise täpsemaks ning kergemaks. Ülesannete sooritamise käigus töötleme informatsiooni töömälus, mida ka tantsude õpetamisel tasub meeles pidada – algtaseme tantsija on võimeline meelde jätma korraga ligikaudu 4-6 liigutust. Kogenumad tantsijad korraga 7-8 liigutust. Samas ei ole tantsuõpetajana täheldanud, et liigutuste keerukus mõjutaks meelde jätmist, mis annab taas kinnitust tõestatud töömälu mahule. Seejärel õpitut korratakse ja lisatakse uus jada. Pideva harjutamise ja kordamise läbi salvestame informatsiooni pikaajalisse mällu, mis meenub ka aja möödumisel taas lihtsamal kordamisel. Tantsijatel on motoorses mälus liikumismustrid säilinud pikaaegselt, seejuures läbi pideva harjutamise salvestunud pikaajalisse mällu.
Nii igapäevase liikumise, tantsimise, kognitiivse arengu ja mälu vahel eksisteerivad olulised ja tugevad seosed, mille teadvustamine mängib olulist rolli nii tantsumaailmas kui ka igapäevaelus. Kui kahe samaaegselt sooritatava tegevuse (kognitiivse ülesande sooritamise ja liikumise) kvaliteeti saab võrrelda hilisemas eas tekkivate dementsuse sümptomitega, on ka edaspidi põnev uurida, kas ja kuidas on tantsuõppes arendatav motoorne mälu ja tunnetusprotsesside areng abiks dementsuse mitte tekkimisele ja sümptomite mitte avaldumisele ning mälu tervisele.
Kasutatud kirjandus:
Montero-Odasso et al., (2017). Association of dual-task gait with incident dementia in mild cognitive impairment. JAMA Neurology, 74(7), 857–865. https://doi.org/10.1001/jamaneurol.2017.0173
HealthMax Physiotherapy Clinic. (2024). Muscle memory. Science for Sport. https://www.scienceforsport.com/muscle-memory/