Liikumine ja õppimine: neurobioloogilised seosed ning rakendused koolis
Lapse aju areng on otseselt seotud liikumisaktiivsusega. Laste liikumist saab suurendada ka igapäevase tegevusliku liikumisega. Rahvatarkus „terves kehas terve vaim“ on kooskõlas tänapäeva neuroteadusega: mida sagedamini ja sihipärasemalt laps liigub, seda paremini toimivad tähelepanu, töömälu ja eneseregulatsioon. Füüsiline aktiivsus suurendab ajus neurotroofsete tegurite taset, mis soodustab sünaptilist plastilisust ja uute ühenduste teket. Samuti suureneb dopamiini ja noradrenaliini eritumine, mis seostub parema keskendumisvõime, väiksema impulsiivsuse ja kõrgema õpimotivatsiooniga.
Uuringutulemused näitavad, et mõõdukas koormus (ligikaudu 64–76% maksimaalsest pulsisagedusest) parandab täidesaatvaid funktsioone ja töömälu näitajaid. Füüsiline aktiivsus seostub dopamiini ja noradrenaliini taseme tõusuga, mis on olulised tegurid nii keskendumisvõimele, impulsiivsusele kui ka (õpi)motivatsiooni olemasolule. Korrapärane treening aitab hoida kortisoolitasemeid tasakaalus, vähendades stressist tulenevat kognitiivset koormust. See toetab õppimisvõimet eriti intensiivsetel õppeperioodidel, mil kognitiivne väsimus kipub suurenema.
Eriti olulised on muutused neis aju piirkondades, mis mõjutavad tähelepanu, töömälu ja eneseregulatsiooni. Kognitiivsete protsesside juhtimises on keskne roll prefrontaalkoorel, mäluprotsesside ja ruumitaju seisukohalt on määrav hipokampus. Liikumine hõlmab samuti mõlemat mainitud ajupiirkonda ja loob otseseid seoseid kognitiivse võimekuse tõstmiseks. Anders Hanseni teoses „Tugev aju“ (Hansen, 2024) on rõhutatud, et just sellise intensiivsusega treening aktiveerib eeskätt prefrontaalkoort ning seostub paremate õpitulemustega.
Koolikeskkonnas on otstarbekas struktureerida õppepäev nii, et liikumine on süsteemne osa tunnikorraldusest. Samas võib juba umbes 20-minutiline tempokas liikumine lühiajaliselt parandada keskendumisvõimet, motivatsiooni ja reaktsioonikiirust ning vähendada häirivaid kõrvalmõjusid tunnis. Tartu Ülikooli liikumislabori liikumisuuringu andmetel osaleb vähemalt ühe korra nädalas treeningutel 70% ja vähemalt kolm korda nädalas 46% vastanutest (Eesti laste ja täiskasvanute liikumisuuring, 2021). Liikumisaktiivsuse suurendamiseks on aga loodud lahendusteks on aktiivsed ainetunnid, pikemad õuevahetunnid ning lühikesed liikumispausid (nt 1-3× 4-10 min päevas). Liikumine on bioloogiline vajadus, mis toetab toimetulekut stressoritega, eriti intensiivse õppeprotsessi ajal.
Liikumisvajaduste teadvustamine mõjutab lapse kui õppija õppekvaliteeti, tegutsemismotivatsiooni ja kognitiivset võimekust. Regulaarne ja korrapärane treening hoiab aju eri piirkondi piisavalt aktiivsena, toetab stressihormooni (kortisool) vastuvõtlikust. Leides vähemalt kolm korda nädalas aega hingamist kiirendavaks treeninguks, on kasu nii lihastele, meelele, ajule ning regulaarsete harjutuste loomisele. Parim, mida kognitiivse võimekuse tõstmiseks ja õppimisvõime tõhustamiseks teha, on liikuda – nii loome ka aluse terve ja targa ühiskonna kujunemisele.
—
Kasutatud kirjandus:
Hansen, Anders. (2023). Tugev aju: Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad. Tallinn: Varrak.
Mäestu, E., Jürimäe, J., Kull, M., Koka, A., Pihu, M., Mäestu, J., Riso, E.-M., Kais, K., & Tilga, H. (2022). Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus 2021. Tartu: Tartu Ülikool, Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. https://www.activehealthykids.org/wp-content/uploads/2022/09/Estonia-report-card-long-form-2021.pdf